Ettevõtluse õppeaine?
Sir Richard Branson on öelnud: “A business has to be involving, it has to be fun, and it has to exercise your creative instincts.” See lause on kindlasti märkamist väärt, sest just loovusest ja uuendusmeelsusest on tihti meie kodumaistes ettevõtetes puudust. Paljudes aspektides võibki autori arvamuse kohaselt eduka ettevõtja ning loova meele vahele tõmmata tugevaid paralleele. Kahjuks on meie kliimas, või ehk pigem haridussüsteemis, loova meele arenemine vägagi keeruliseks tehtud, sest isemõtlemist ning iseseisvat meelt nooremas eas väga ei hinnata, küll püütakse seda teha vägisi kõrgkoolides – kui kas see pole natuke liiga hilja? Kas loova meele areng mitte ei peaks toimuva varem? Kas ettevõtluse kui üldistatud mõiste taga olevat mõtteviisi võimekusest ja individuaalsetest tugevustest ei peaks edastama meie ühiskonnale ka muude nimetuste all?
Loomulikult tuleb alustuseks ära märkida, et aina enam toimub selles valdkonnas positiivse suunaga areng, sest ettevõtlikkuse kui eluviisi nägemust toetavaid edukaid näiteid tuleb maailmast ka meie kultuuriruumi. Ühe hea näitena tahan kindlasti ära mainida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlusõppe töösuuna. Selle kohta võib täpsemalt lugeda siin, kuid kuivõrd antud programm annab tuge ettevõtlusele kui õpetusele kõrghariduse raame, siis tuleks kindlasti senisest rohkem leida taolisi võimalusi ka varasemas eas. Siiski – muusuunalise kõrghariduse kõrvalt ettevõtlusõpetuse vajadust ei tohi alahinnata, kindlasti peaks see toimuma ka edaspidi, kuid ülikooli tulles peaks olema noored võimelised juba kõrgemal tasemel nendel teemadel kaasa rääkima.
Praegusel ajal on meie õpilastel võimalus esmakordselt ettevõtlusega kokkupuutuda majandustundides keskkooli viimastes klassides. Olenevalt koolist on selle tunni eesmärgiks seletada natuke mikro- ja makroökonoomikat ning eriti aktiivselt räägitakse kaubandusest ja koguste/hindade tasakaalust. See kõik on väga tore, kuid autori seisukohast suhteliselt väikese tähtsusega. Selle asemel peaks juba aastaid varem alustama meeskonnatöö õpetamisest, raha põhimõtete seletamisest, investeerimise alustest ning eelkõige olukordade loova lahendamise oskusest – kastuades kõiki olemasolevaid teadmisi anda võimalus noortele leida uusi vastuseid vanadele küsimustele. See kõik ei peaks ilmtingimata toimuma ettevõtluse aine raames, kuid kas mitte ei oleks mõeldav, et alates 5ndast klassist hakkaks sellesuunaline õpetus, mis areneks erinevate ainete raames ja kulmineeruks näiteks alates 9ndast klassist algava korraliku ettevõtlusainega?
Samuti on tõsiseks mureks, et enamasti on õpetajaks inimene, kes kahjuks ei ole ise ettevõtlusega ise kokku puutunud, kuid kes kindlasti mõistab hästi teooriat – päris elus aga pole teooriast palju kasu. Kõige kurvem ongi ehk nende majandus- või ettevõtlusainete puhul see, et ei seletata mis toimub reaalses elus ning kuidas tegelikult oma rahalise tuleviku eest hoolt kanda – ainult headest hinnetest siin ei piisa! Kas tõsti ei suuda koolid ja haridusasutused teha lihtsat pöördumist praktiseerivate ettevõtjate suunal, sest tean kindlalt – appi tuldaks hea meelega. Senisest reaalsusega kontakti puudumisest rääkides meenuvad ühe maailma rikkaima mehe sõnad aastaid tagasi, kui ta oli pidamas kõnet Mt. Whitney Keskkoolile Visalias, Californias (väidetavalt on aga need õpetused juba mõnevõrra varasemast ajast).
Bill Gates on öelnud:
1. Elu ei ole õiglane – harju ära!
2. Maailma ei huvita sinu enesehinnang. Maailma ootab, et sa ENNE endaga rahul olemist ka millegagi hakkama saaksid
3. Sa ei hakka peale kooli lõppu kohe 60 000 dollarit aastat teenima. Kui sa tahad olla asepresident ja rääkida oma autotelefoniga, pead sa mõlemad välja teenima.
4. Kui sa arvad, et su õpetaja on karm, oota ära oma esimene ülemus.
5. Burgerite müük ei ole alandav. Su vanavanematel oli burgerite müügi jaoks teine sõna – nad kutsusid seda võimaluseks.
6. Kui sina käki kokku keerad, ei ole see su vanemate süü. Seega ära vingu oma vigade pärast, vaid õpi neist.
7. Enne kui sa sündisid, ei olnud su vanemad pooltki nii igavad kui nüüd. Nad muutusid selliseks makstes sinu arveid, pestes sinu pesu ja kuulates, kui äge sa enda arvates oled. Nii et enne, kui sa ruttad vihmametsi päästma, proovi oma kapp korda teha.
8. Sinu kool on võibolla paika pannud võitjad ja kaotajad, kui ELU ei ole. Mõnes koolis ei pandagi hindeid ning nad annavad õpilasele nii palju võimalusi õige vastuse ära arvamiseks kui nad tahavad. Sellel ei ole mingit seost PÄRIS ELUGA.
9. Elu ei ole jagatud semestriteks. Sa ei saa suvesid vabaks ning väga vähesed tööandjad on huvitatud aitamisest sul ennast leida. Tee seda omast vabast ajast.
10. Telekas EI OLE päris elu. Inimesed peavad tegelikkuses kohvikust ka ära minema ning tööl käima.
11. Ole nohikute vastu viisakas. On tõenäoline, et ühel päeval võid sa nende alluvuses töötada.
Tuleviku peale mõeldes tuleks kindlasti hakata senisest enam mõtlema rahandusliku ja oma teadmiste loova kasutamise õpetuse peale juba varasemas eas. Antud tegevus ei pea, ehk isegi ei tohiks, toimuma ettevõtluse nime all, kuid selleks vastavad alused peaksid tekkima kindlasti varem kui praegu. Kaasatud peaksid olema peale õpetajate ka psühholoogid ning karjäärinõustajad, mis etapis täpsemalt – eks oleneb mis ulatuses seda ideed on võimalik rakendada. Samas – eelkõige saab ettevõtlikkuse kui eluviisi mõistimine alguse iseendast ning seetõttu on hea alustada Bill Gates’i sõnades ning sealt edasi mõelda ja jõuda tagasi Richard Bransoni ütluse juurdes, millest see kirjutis alguse sai.
Ettevõtlusaine võiks tõepoolest koolides olla, kuid arvan et see võiks olla valikaine. Kõigile õpilastele pole seda mõislik vastu tahtmist õpetada, kuid kellel huvi on sellele peaks kindalsti võimaluse andma.
Muidugi siin tekib ka küsimus, kust võetakse need õpetajad, kes suudavad seda ainet piisavalt hästi õpilastele edasi anda.
Mihkel
Ehk ei olegi selliste õpetajate leidmine väga raske? Kindlasti leidub valdades, linnades ja maakondades ettevõtlikke ja edukaid inimesi, kes on nõus oma kogemusi jagama. Üldiselt on ju tegemist karismaatiliste inimestega, kes oskavad oma tarkust põnevamalt edasi anda kui õpikud ja õpikutest õppinud õpetajad.
Üldises plaanis nõustun autoriga, et ettevõtlus on aine, mida tasuks õppekavasse sisse tuua. Kuid kuidas, see on juba suurem küsimus. Ühes olen aga kindel – tegemist ei tohiks olla õpikust õpitava ainega.
Kindlasti usun, et ettevõtlusainet peaks õpetama, vähemalt mingis osas kindlasti, inimene, kes omab praktilist kogemust. Samas tuleks kuidagi kiiresti lahti saada või ümber vaadata praegu keskkoolis õpetatav majandusaine, mis on tegelikult algeline mikro- ja makroökonoomika – see on täiesti vastuvõetamatu ning ebameeldiv juba magistris õppivatele tehnilise valdkonna inimestele (kellel see siis on kohustuslik), kuidas siis veel noor inimene peaks majandusest või ettevõtlusest midagi head mõtlema. Natuke tuleks seda temaatikat ehk puudutada, kuid tänapäeva maailmas on aina enam oluline loovus, meeskonnatöö, sotsiaalne võimekus – need kõik võiks olla ettevõtluse kui aine, või siis selleks ettevalmistava õppeainete seeria osaks. Kas ehk võiks mõelda sellise aine peale nagu meeskonnatöö ja seda juba näiteks 7ndas klassis – veidi vist utoopiline, kuid kas mitte selline lähenemine ei võimaldaks tõsta erinevate huvidega inimeste läbikäimist, mis omakorda võimaldaks uute ideede sünniks vajaliku sünergia teket juba varases eas?
Minu arust oli mikro-makro bakas küll huvitav. Tõsi, 200st tudengist oli minuga pidevalt samal arvamusel umbes 20-30 inimest ja pooled neist arvatavasti lihtsalt kohusetundest. Nii et järelikult on viga ikka minus
Aga siin tekib jälle tasakaalu probleem. Majandus on ju oma tuumas puhas matemaatika. Ilma selleta pole eriti midagi pihta hakata. Kui nüüd rääkida ainult ilusat muinasjuttu ja õpetada oraatorlust ning tiimitööd, kas sellega ei ähmastu asja sisu tabamine veidi?
Alma materi õppejõud on sel (nn “astroloogia ja astronoomia”
) teemal huvitavate (ja minu arust suurel määral tõeste) mõtteavaldustega sõna võtnud.
http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2207
Andrese poolt mainitud mõtteavaldus (link eelmises kommentaaris) on tõesti lugemist väärt – täiesti esitatud põhimõtetega nõus. Aga eks nagu mainitud sai – 200st tudengist 10% olid huvitatud, kas ehk võib siit meelevaldselt lugeda isegi välja, et circa 10% kuni 15% võikski olla matemaatiliselt tugevamaid ka ühiskonnas (normaaljaotuse kõver seda loogikat ju toetaks)? Seda enam on aga oluline ära märkida, et kui mikro- ja makro on tõesti tugevalt matemaatika, siis miks ei võiks see keskkooli tasemel olla just matemaatika tunni osa – pooldan igati mõtet, et matemaatikat ja reaalaineid on vaja rohkem, kuid ettevõtluse puhul on tegemist valdkonnaga, mida hetkel üldse keskkoolis ei ole… Usun tõesti, et ka sügavalt matemaatilised inimesed on ja peavadki olema loovad ja vajavad selle arendamiseks tuge. Tunnen isegi ennast matemaatikas äärmiselt mugavalt, kuid “oraatorlus”
ja tiimitöö on minu arust ehk midagi enamat kui ainult muinasjutt. Kui meil tekib loodetavasti lähitulevikus olukord kus iga inimeste tugevustega tegeletakse varakult (mis on minu jaoks samuti äärmiselt oluline teema), siis seeläbi kerkivad esile spetsialistid juba koolipingis – nende noorte varajane omavaheline koostöö, üksikisikute loovuse toetamine/julgustamine ja erinevate valdkondade vaheline sünergia – kas mitte see pole koht, kust sünnivad päris tihti uued ideed – kas seda kohta ei võiks täita ettevõtlus kui aine või loovust ning erinevate tugevuste koostööd seletav mõne muu nimetusega selleks ettevalmistav kursus?