Comments for Ettevõtlikkus On Eluviis

Comment on Start-up! Mis, miks ja kuidas? by Raido Pikkar

Raido Pikkar — Wed, 13 Jan 2010 19:04:51 +0000

Hea, et oli abiks. Loodan, et ka artiklis leidus midagi, mis tulevikus elu natuke lihtsamaks teeb.

Comment on Start-up! Mis, miks ja kuidas? by Märt Viljaste

Märt Viljaste — Wed, 13 Jan 2010 19:00:45 +0000

See video oli küll väga õpetlik ning kasulik vaadata. Lisaks oli ta suurepärane esineja.

Comment on Start-up! Mis, miks ja kuidas? by Raido Pikkar

Raido Pikkar — Mon, 14 Dec 2009 12:28:05 +0000

Kuidas oma idee maha müüa? Pitchimisest: http://bit.ly/4KpUE7

Comment on Start-up! Mis, miks ja kuidas? by Raido Pikkar

Raido Pikkar — Tue, 01 Dec 2009 22:45:18 +0000

Samal teemal:
http://www.ettevotja.ee/avaleht/139-millised-on-startupid-tegelikult

Ka nende mõtetega üldiselt nõus, kuid eks igal ettevõtjal oma kogemused ja millegipärast on nii, et inimene kipub õppima siiski kõige paremini oma vigadest. Soovitan kõigile ka sellist video, mille link siin allpool. See küll veidi varasemast ajast, kuid kindlasti väärt vaatamist, kes veel pole jõudnud:
http://blog.guykawasaki.com/2006/06/the_art_of_the_.html#axzz0YTnGAMLK

Comment on Kolm võimalust innovaatilist majandust toetava hariduse arendamiseks by Martin

Martin — Sun, 08 Nov 2009 23:51:18 +0000

Olen värske TTÜ ärinduse tudeng ja väga tugeva huvi ettevõtluse vastu tekitas just nimelt ettevõtluse aine. Lisaks sellele aitas kaasa ettevõtliku grupikaaslase olemasolu, kes juba ettevõtlusega tegeleb – kõrvalt vaadates tekkis huvi ja vajadus samuti midagi teha(asju ajada), kuna vabaaega oli liialt palju ning unistused suured. Seega minu arvamus on, et hiljemalt gümnaasiumi astmes peaks ettevõtluse aine olema koolide õppekavas – sealt võib nii mõnigi õpilane, kellel liialt palju vabaaega, endale rakendust leida(tagant järgi arvan, et tark oleks olnud juba gümnaasiumi ajal ettevõtlusega oma vabaaega sisustada). Samuti tuleks õpilasi aine raames sellistele konverentsidele viia nagu näiteks Õpilasest ettevõtjaks konverents, kust saab eheda pildi sellest, milline üks ettevõtja on ja millega ta tegeleb, ning palju muud kasulikku koos suure “motivatsioonilaksuga”. Väga palju aitab kaasa praktiline nägemine, kuidas keegi mingeid asju ajab. Rõhku tuleks panna rohkem praktikale ja vähem teooriale.

Comment on Kolm võimalust innovaatilist majandust toetava hariduse arendamiseks by Raido

Raido — Sat, 07 Nov 2009 18:27:47 +0000

Tõesti – selline asi peaks tõesti töötama nagu arenguvestlus, kuid kahjuks ongi see selline raamidesse surumise üritus ning seda teostavad õpetajad, kes tegelikult ei ole sugugi objektiivsed. Arenguvestlus kui selline, ei olekski nii halb formaat, kui seda teostaks psühholoog või vastava väljaõppega inimene, kes suudaks hinnata peale hinnete ning käitumise ka teisi näitajaid ja näiteks registreerida EQ ja IQ suurust ning looduse poolt kaasaantut – näiteks Mensa visuaalsete testide abil jne. Õpetajate poolt tuleks loomulikult koguda ka empiirilist vahetut infot/tagasisidet isiku kohta, mis annaks siis kindlasti teiste näitajatega võrdluses aimu, mis tegelikult on selle noorega toimumas.
Üle-Eestilist orgunni oleks tõesti vaja – täiesti õige. Kahjuks siiski need kes on nii öelda järje peal ei ole ilmtingimata need kõige andekamad. See on asja kurb külg, sest need kes on koolis enamasti lihtsalt tublid, on sellepärast tublid, et nende jaoks on see siiski pingutus kui nad peavad õppima sellel nõutud tasemel, need andekamad aga loobuvad, sest neil ei paku see pinget. Samuti jäävad märkamatuks enamus andekaid naisterahvaid selles eas, sest nende looduse poolt kaasaantud rahulikkus, tagasihoidlikkus või kuidas iganes seda nimetada ei luba neil enamasti väga protesteerivalt käituda ja oma pahameelt väljendada (probleemsete andekate sooline kooseis on meeste poole viltu 66/33 loogika alusel, kuid andekus kui selline on enamasti IQ ja EQ peale kokkuvõtvalt tasakaalus – olgugi, et erinevate intelligentsuste osas on kõikumisi). Siin on ka kõrvalisi faktoreid nagu see, et koolisüsteem on hetkel IQ põhine, mis kahjuks korreleerub hästi küll koolihinnetega, kuid mitte elus hakkama saamisega ning eks ettevõtlusainega kõiki ei päästagi, kuid kui seda ainet korralikult ning õigesti anda, siis see oleks teatud mõttes õpetus reaalsest elust ning see nõuab ka erinevate teiste intelligentsuste arendamist, mis enamuses jäävad EQ alla. EQ aga korreleerub edukusega väga hästi.

Comment on Kolm võimalust innovaatilist majandust toetava hariduse arendamiseks by Andres

Andres — Wed, 04 Nov 2009 11:42:57 +0000

_Praegusel ajal on näha, et lasteaias juba tegeletakse lastega vastavalt nende võimetele, nende tegevust suunatakse vastavalt oskustele/andele ja koostatakse perioodilisi kokkuvõtteid, mida jagatakse perega. Kui selline tegevus toimuks samadel põhimõtetel jätkusuutlikult edasi ka koolipingis, oleks igal noorel võimalik saada oma oskustele sobivamat haridust ning eelkõige tekib perioodiliselt arengu põhjal koostatud kokkuvõtetest selline infohulk, mille alusel võib noor inimene endast rohkem teadlikuks saades teha palju mõistlikuma otsuse oma tuleviku ning karjääri kohta._

Selline asi on olemas. See asi on arenguvestlus. Ainult, et praegu on see mõeldud põhiliselt probleemsete laste järje peale aitamiseks. Kui laps areneb normaalselt, tekib olukord, kus “polegi millestki rääkida” (peres on õpetaja, oman ülevaadet). Eesti väiksust arvestades on raske leida inimesi, kes ka nendega tegeleks, kellega justkui polekski midagi rääkida. Eriti väiksemates kohtades, kus objektiivsetel põhjustel on enamik ajusid välja voolanud. On küll olemas asutused nagu TÜ Teaduskool, millest on kindlasti palju abi, aga kas neist nüüd just piisab.

Üldjuhul on asi ikkagi selline, et see, kes omadega enam-vähem järje peal, teab ka, mis talle meeldib ja mida võiks õppima minna või millist suunda endas rohkem arendada. Nende arendamisel ei saa suvaline külakool ka eriti midagi ära teha, kuna puudub kompetents. Aitaks võib-olla mingi üle-Eestiline orgunn. Need, kes järje peale ei saagi, lähevad nagunii enamikus lihttööle ning mõni nahaalsem hakkab metsaärikaks vms. Häda võib olla selliste asjadest mitte eriti huvituvatega, kes ei leia midagi, millesse piisavalt süveneda. Neid ei tahaks päris maha kanda, kuid no pagan sa teed mingi flegmaga, kes proovib kümmet humanitaarainet ja pärast on kuskil riigiametnik vms. Kas neid nüüd ettevõtlusainega mingit firmat pidama meelitada? Noh, optimism tuleb alati kasuks

Comment on Talendid tuleviku teenistuses by Andres.

Andres. — Sun, 25 Oct 2009 13:38:42 +0000

Elizabeth Gilberti vapustav ettekanne loovusest-andekusest, selle tajumisest…
http://www.ted.com/talks/lang/eng/elizabeth_gilbert_on_genius.html

Comment on Talendid tuleviku teenistuses by Raido

Raido — Fri, 16 Oct 2009 07:49:18 +0000

Pean kohe alustuseks ära mainima, et ainult info levitamisega temaatika kohta väga kaugele ei jõua, tuleb leida huvitav vaatenurk sellele teemale võimalikult paljude jaoks. Loovus ja selle haridussüsteemisisene arendamine võiks ehk see vaatenurk ollagi – healt sõbralt värskelt saadetud huvitav video selle kohta selline:
http://www.ted.com/talks/lang/eng/ken_robinson_says_schools_kill_creativity.html

Comment on Ettevõtluse õppeaine? by Raido

Raido — Wed, 14 Oct 2009 15:01:11 +0000

Andrese poolt mainitud mõtteavaldus (link eelmises kommentaaris) on tõesti lugemist väärt – täiesti esitatud põhimõtetega nõus. Aga eks nagu mainitud sai – 200st tudengist 10% olid huvitatud, kas ehk võib siit meelevaldselt lugeda isegi välja, et circa 10% kuni 15% võikski olla matemaatiliselt tugevamaid ka ühiskonnas (normaaljaotuse kõver seda loogikat ju toetaks)? Seda enam on aga oluline ära märkida, et kui mikro- ja makro on tõesti tugevalt matemaatika, siis miks ei võiks see keskkooli tasemel olla just matemaatika tunni osa – pooldan igati mõtet, et matemaatikat ja reaalaineid on vaja rohkem, kuid ettevõtluse puhul on tegemist valdkonnaga, mida hetkel üldse keskkoolis ei ole… Usun tõesti, et ka sügavalt matemaatilised inimesed on ja peavadki olema loovad ja vajavad selle arendamiseks tuge. Tunnen isegi ennast matemaatikas äärmiselt mugavalt, kuid “oraatorlus” ja tiimitöö on minu arust ehk midagi enamat kui ainult muinasjutt. Kui meil tekib loodetavasti lähitulevikus olukord kus iga inimeste tugevustega tegeletakse varakult (mis on minu jaoks samuti äärmiselt oluline teema), siis seeläbi kerkivad esile spetsialistid juba koolipingis – nende noorte varajane omavaheline koostöö, üksikisikute loovuse toetamine/julgustamine ja erinevate valdkondade vaheline sünergia – kas mitte see pole koht, kust sünnivad päris tihti uued ideed – kas seda kohta ei võiks täita ettevõtlus kui aine või loovust ning erinevate tugevuste koostööd seletav mõne muu nimetusega selleks ettevalmistav kursus?